15. detsembri varahommikul Pekingi aja järgi teatas Föderaalreserv intressimäärade tõstmisest 50 baaspunkti võrra, föderaalsete fondide intressimäärade vahemik tõsteti 4,25%-ni–4,50%-ni, mis on kõrgeim tase alates 2006. aasta juunist. Lisaks prognoosib Fed, et föderaalsete fondide intressimäär saavutab järgmisel aastal haripunkti 5,1 protsendi juures ning langeb eeldatavasti 2024. aasta lõpuks 4,1 protsendini ja 2025. aasta lõpuks 3,1 protsendini.
Alates 2022. aastast on Fed intressimäärasid tõstnud seitse korda, kokku 425 baaspunkti võrra, ja Fedi baasintressimäär on nüüd 15 aasta kõrgeimal tasemel. Eelmised kuus intressimäära tõusu olid 25 baaspunkti võrra 17. märtsil 2022; 5. mail tõstis see intressimäärasid 50 baaspunkti võrra; 16. juunil tõstis see intressimäärasid 75 baaspunkti võrra; 28. juulil tõstis see intressimäärasid 75 baaspunkti võrra; 22. septembril Pekingi aja järgi tõusis intressimäär 75 baaspunkti võrra. 3. novembril tõstis see intressimäärasid 75 baaspunkti võrra.
Alates uudse koroonaviiruse puhangust 2020. aastal on paljud riigid, sealhulgas USA, pandeemia mõjudega toimetulekuks kasutanud „lahtist vett“. Selle tulemusel on majandus paranenud, kuid inflatsioon on hüppeliselt tõusnud. Bank of America andmetel on maailma suuremad keskpangad sel aastal intressimäärasid tõstnud umbes 275 korda ning üle 50 riigi on sel aastal teinud ühe agressiivse 75 baaspunkti suuruse sammu, kusjuures mõned järgisid Fedi eeskuju mitme agressiivse intressimäärade tõstmisega.
Kuna RMB odavneb ligi 15%, muutub kemikaalide import veelgi keerulisemaks.
Föderaalreserv kasutas ära dollari kui maailmavaluuta olukorda ja tõstis järsult intressimäärasid. Alates 2022. aasta algusest on dollariindeks jätkuvalt tugevnenud, kusjuures kumulatiivne tõus on perioodi jooksul olnud 19,4%. Kuna USA Föderaalreserv on intressimäärade agressiivses tõstmises juhtpositsioonil, seisab suur hulk arengumaid silmitsi tohutu survega, nagu nende valuutade odavnemine USA dollari suhtes, kapitali väljavool, kasvavad rahastamis- ja võla teenindamise kulud, imporditud inflatsioon ja kaubaturgude volatiilsus ning turg on nende majanduslike väljavaadete suhtes üha pessimistlikum.
USA dollari intressimäärade tõus on pannud USA dollari tagasi pöörduma, USA dollari tugevnema, teiste riikide valuutad on odavnenud ja RMB pole erand. Alates selle aasta algusest on RMB järsult odavnenud ning RMB odavnes ligi 15%, kui RMB vahetuskurss USA dollari suhtes on miinimumini langenud.
Varasemate kogemuste kohaselt kogevad pärast RMB odavnemist ajutist langust nafta- ja naftakeemiatööstus, värviliste metallide, kinnisvara ja muud tööstusharud. Tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi andmetel on 32% riigi sortidest endiselt tühjad ja 52% sõltub endiselt impordist. Näiteks tipptasemel elektroonikakemikaalide, tipptasemel funktsionaalsete materjalide, tipptasemel polüolefiinide jms puhul on majanduse ja inimeste elatise vajadusi raske rahuldada.
2021. aastal ületas minu riigi kemikaalide impordimaht 40 miljonit tonni, millest kaaliumkloriidi impordisõltuvus oli koguni 57,5%, MMA välissõltuvus üle 60% ja keemiliste toorainete, näiteks PX ja metanooli import ületas 2021. aastal 10 miljonit tonni.
Kattetööstuses valitakse paljud toorained välismaistest toodetest. Näiteks Disman epoksüvaigutööstuses, Mitsubishi ja Sanyi lahustitööstuses; BASF ja Japanese Flower Poster vahutööstuses; Sika ja Visber kõvenditööstuses; DuPont ja 3M märgavate ainete tööstuses; Wak, Ronia ja Dexian; Komu, Hunsmai ja Connoos titaanroosa tööstuses; Bayer ja Langson pigmenditööstuses.
RMB odavnemine toob paratamatult kaasa imporditud keemiliste materjalide hinna tõusu ja vähendab mitmete tööstusharude ettevõtete kasumlikkust. Samal ajal kui impordikulud suurenevad, suureneb epideemiaga seotud ebakindlus ning imporditud kvaliteetsete toorainete hankimine on veelgi keerulisem.
Eksporditüüpi ettevõtted pole olnud oluliselt soodsad ja suhteliselt konkurentsivõimelised pole tugevad
Paljud inimesed usuvad, et valuuta odavnemine soodustab ekspordi stimuleerimist, mis on ekspordiettevõtetele hea uudis. USA dollarites hinnatud kaubad, näiteks nafta ja sojaoad, tõstavad hindu "passiivselt", suurendades seeläbi ülemaailmseid tootmiskulusid. Kuna USA dollar on väärtuslik, tundub vastav materjalide eksport odavam ja ekspordimaht suureneb. Tegelikult aga tõi see ülemaailmsete intressimäärade tõusulaine kaasa ka mitmete valuutade odavnemise.
Mittetäieliku statistika kohaselt on 36 valuutakategooriat maailmas odavnenud vähemalt kümnendiku võrra, samas kui Türgi liir on odavnenud 95%. Vietnami šilling, Tai baht, Filipiinide peeso ja Korea dollar on jõudnud uuele madalaimale tasemele paljude aastate jooksul. RMB kallinemine mitte-USA dollari suhtes, renminbi odavnemine on ainult suhteline USA dollari suhtes. Jeeni, euro ja Suurbritannia naela vaatenurgast on jüaan endiselt "kalkulatsioon". Ekspordile orienteeritud riikide, näiteks Lõuna-Korea ja Jaapani jaoks tähendab valuuta odavnemine ekspordi eeliseid ning renminbi odavnemine pole ilmselgelt nii konkurentsivõimeline kui nende valuutade puhul ja saadav kasu pole märkimisväärne.
Majandusteadlased on välja toonud, et praegune ülemaailmne mure valuutapoliitika karmistamise pärast tuleneb peamiselt Fedi radikaalsest intressimäärade tõstmise poliitikast. Fedi jätkuv rahapoliitika karmistamine avaldab ülekanduvat mõju kogu maailmale, mõjutades maailmamajandust. Selle tulemusel on mõnel areneval majandusel hävitav mõju, nagu kapitali väljavool, impordikulude tõus ja valuuta odavnemine riigis, ning see on suurendanud suure võlakoormusega arenevate majanduste ulatuslike võlgade maksejõuetuse võimalust. 2022. aasta lõpuks võib see intressimäärade tõus põhjustada siseriikliku impordi ja ekspordi kahesuunalist pärssimist ning keemiatööstusele on sügav mõju. Kas seda saab 2023. aastal leevendada, sõltub see mitme maailma majanduse ühistest tegevustest, mitte individuaalsetest tulemustest.
Postituse aeg: 20. detsember 2022